3 soovitust õpetajale

Mängi! Võistle! Külasta kolleegi tunde/loenguid! Väga soovitan lastega (ka gümnaasiumis) tunnis mängida. Väikestele ühed ja suurtele muidugi omad mängud, mis tegelikult polegi mängud, kuid võtavad pinge maha, loovad sõbralikuma õhkkonna ning samas annavad võimaluse õpetajal varjatult kontrollida laste teadmisi. Selliseid mänge on palju kõikvõimalikes raamatutes, mis adresseeritud küll algklassidele, kuid kõike annab kohandada. Mina mängin keeletunnis mänge, mis algselt mõeldud matemaatikutele. Et õpetaja kõike seda jõuaks ehk siis, et tal jätkuks energiat ja soovi – külasta kolleegi tunde. Meie kool teeb seda ja see on sõnulseletamatu, kui palju LIHTSAT, kuid vajalikku sa leiad. Kui palju ideid saab! Vene keele õpetajatele on konkreetselt loodud isegi loengusari, millel nimeks “Praktikult paraktikule”. Toimub Pushkini Instituudis, Maneeži 7. Ei loe loengut suur ja tark õpetlane Moskvast või Tartust, vaid õpetaja KOOLIST, kes igapäevaselt seisab laste eest. Uskuge, kõik osapooled on rahul ja tänulikud! Ja mis peaasi, praeguse koolide rahaseisu juures – odav! Viimaseks soovitan õpetajal endal võtta osa mõnest õpetajale mõeldud konkursist, võistlusest. See värskendab, toidab, rahuldab hinge. Ja portaalidel Koolielu ning Tiigrihüpe on neid konkursse piisavalt. Igale maitsele. Lastega tuleb midagi huvitavat ja säravat ette võtta, et ei kaoks huvi, sära silmis, et ei manduks pimedal sügisel, et õpetamine ei muutuks rutiinseks tööks ja kool poleks ainult õppimise koht. Ise elan ja lähtun sellest. Teen, mida naudin ja naudin, mida teen. Kui olen väsinud, siis piisab teinekord lihtsalt abiturientidega/gümnasistidega maailmaasjadest rääkimisest. Noored annavad jõudu ja usku.